Mis kurat sul viga on? Sa ei tea hetkel endast ühtegi õnnelikumat inimest ja sul on ikka vingumist..
Ma saan aru, et kallitel inimestel veab viltu ja sa ei saa seda pealt vaadata.. teades, et sulle on see suvi kõik ilusti kätte tulnud. Aga.. mh, sa ei saa sinna midagi parata, see ei ole sinu süü, sa ei saa seda kõike muuta. Parem ole edasi õnnelik ja ürita ka teisi oma positiivsusega nakatada ning küll sa näed, et ka teistel on niiviisi parem.
Ja palun lõpeta see pidev üleõla vaatamine, su õnn ei jäta sind maha, sa võid ta ainult oma ülemõtlemisega minema hirmutada.
"Those who bring sunshine to the lives of others, can not keep it from themselves." — J.M. Barrie
pühapäev, 29. august 2010
reede, 13. august 2010
Ciao!
Nonii, viimaks saan mahti siia kirjutada.
Itaaliast olen nüüdseks tagasi, obviously.. ja emotsioonid on ainult head. Toon siis oma tripist mõned seigad esile ja üritan võimalikult lühidalt teha, sest nagu Tõnis ikka ütleb.. keegi ju ei viitsi pikka postitust lugeda:D
Esimesel päeval kohe vallutasime Roomat, kõndimist oli hella palju.. no ikka jubedalt palju. Aga see elamus, Colosseumis või Panteonis käia.. ooeh, see kõik oli liiiga suurepärane. Ma olin nagu pisike õnnelik plikatirts kes on Disneyland'i sattunud. Seda tunnet on võimatu kirjeldada!
Ahaa, meie grupis oli meil isiklik Torres olemas. Jap, üks noormees oli totaalselt Torrese nägu ja peale seda kui ma aru sain, et keda ta mulle meenutab, ostsime Pringles'i krõpse ja paki peal oli Torres ühe teise tüübiga.. nagu mida iganes;D
Siis Vatikanis sain suure õnnega pihta ja olin 15 ja jaapanlane, aga seda olen väga paljudele juba rääkinud ja seda ma ei viitsi üle kordama hakata.
Ajaa, ma ei olegi veel maininud, et Itaaalias on ikka haigelt kobedad mehed, nagu lubamatult kobedad.. eriti need carabinierid..õõõõh!
Veneetsias käisime gondeldamas ja meie Pavarotti laulis meile ka. Aga muidu istudes seal gondlis ja sõites mööda neid kitsaid tänavaid, oli hästi tore inimesi jälgida.. jälgida kuidas need gondlionud manööverdavad, jälgida teisi gondeldajaid, jälgida üle sildade ruttavaid inimesi ja samas peatuvaid ja lehvitavaid inimesi. Mõnus!
Veneetsias pidime veel ise ekslema ja ise sihtpunkti jõudma, aga see tuli meil kenasti välja.. kui välja arvata see kuidas me alguses üldse valele poole minema hakkasime ja korduvalt kõhklesime, lõppkokkuvõttes jõudsime ju ikkagi ilusti kohale:P
Ja no üldiselt oli absoluuutselt kõik SUPER ja suuuuuur aitäh sulle, Helle! (L) U
Ma võin julgelt öelda, et ma olen hetkel üks õnnelikumaid inimesi siin maailmas!
Arrivederci!
Itaaliast olen nüüdseks tagasi, obviously.. ja emotsioonid on ainult head. Toon siis oma tripist mõned seigad esile ja üritan võimalikult lühidalt teha, sest nagu Tõnis ikka ütleb.. keegi ju ei viitsi pikka postitust lugeda:D
Esimesel päeval kohe vallutasime Roomat, kõndimist oli hella palju.. no ikka jubedalt palju. Aga see elamus, Colosseumis või Panteonis käia.. ooeh, see kõik oli liiiga suurepärane. Ma olin nagu pisike õnnelik plikatirts kes on Disneyland'i sattunud. Seda tunnet on võimatu kirjeldada!
Ahaa, meie grupis oli meil isiklik Torres olemas. Jap, üks noormees oli totaalselt Torrese nägu ja peale seda kui ma aru sain, et keda ta mulle meenutab, ostsime Pringles'i krõpse ja paki peal oli Torres ühe teise tüübiga.. nagu mida iganes;D
Siis Vatikanis sain suure õnnega pihta ja olin 15 ja jaapanlane, aga seda olen väga paljudele juba rääkinud ja seda ma ei viitsi üle kordama hakata.
Ajaa, ma ei olegi veel maininud, et Itaaalias on ikka haigelt kobedad mehed, nagu lubamatult kobedad.. eriti need carabinierid..õõõõh!
Veneetsias käisime gondeldamas ja meie Pavarotti laulis meile ka. Aga muidu istudes seal gondlis ja sõites mööda neid kitsaid tänavaid, oli hästi tore inimesi jälgida.. jälgida kuidas need gondlionud manööverdavad, jälgida teisi gondeldajaid, jälgida üle sildade ruttavaid inimesi ja samas peatuvaid ja lehvitavaid inimesi. Mõnus!
Veneetsias pidime veel ise ekslema ja ise sihtpunkti jõudma, aga see tuli meil kenasti välja.. kui välja arvata see kuidas me alguses üldse valele poole minema hakkasime ja korduvalt kõhklesime, lõppkokkuvõttes jõudsime ju ikkagi ilusti kohale:P
Ja no üldiselt oli absoluuutselt kõik SUPER ja suuuuuur aitäh sulle, Helle! (L) U
Ma võin julgelt öelda, et ma olen hetkel üks õnnelikumaid inimesi siin maailmas!
Arrivederci!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)