Kui nüüd aasta 2010 kokku võtta, siis PARIM on õige sõna selle iseloomustamiseks.
Sest oli ju PARIM suvi (paljuski sellepärast, et ma viibisin Mustveest eemal ja paljuski sellepärast, et koguaeg oli midagi põnevat teha ja üks Põrsake ka).
No ja PARIM reisikogemuste poolest ka, ikkagi ühe aasta jooksul Itaalias ja Egiptuses käia.. on suht EPIC ju!
Üldiselt kui korralikult tagasi vaadata, siis ei meenu sellest aastast üldse mitte kui midagi halba, vb ma lihtsalt ei tahagi korralikult meenutada, aga tõepoolest, super aasta oli ju...
Ning tegin kokkuvõtte oma raamatutest ka, kui eelmine aasta oli tulemuseks täpselt 30 raamatut ja 11968 lehekülge, siis sellel aastal olin tublim ja lugesin ära 37 ja pool (kahjuks) raamatut ja toredad 13600 lehekülge. Arvestada sellega kui "palju" aega mul raamatute jaoks on olnud, siis on see igati tubli tulemus, ma arvan.. nojah. Ma mõistan, et paljud nüüd tahaksid hirmasti öelda, et nemad on olnud palju tublimad ja Videviku 4 osa kahe päevaga ära lugenud, aga tuletan meelde, et see siin ei ole võistlus.. siin ma lihtsalt näitan, et ma suudan ka vahest enda üle natukene uhke olla, isegi sellise nigela tulemusega ;)
Mis siis ikka, ilusat vana lõppu ja uue algust.. võime ju isegi loota, et uus tuleb parem, aga tal on kindlasti big shoes to fill!
Olge mõnusad! :)

V Ä S I N U D !
Aga ma pean vastu!

Pisike Põrsake

Eelkõige tahan juba ette ära vabandada, sest ma ei tea eesti keeles küllalt palju ilusaid sõnu.
Nonii, tänane lugu viib meid õige pisut ajas tagasi. Nimelt just suvi 2010 osutus vägagi hmm, üllatusterohkeks? No seal ma siis olin, eesmärgiga natukene taskuraha maasikate korjamisega teenida.. kui juba õige pea oli uus siht silme ees. Nimelt olin endale pähe võtnud teha ühest vägagi vaiksest, fokusseeritud ja tõsisest (kuid huvitavast) tüdrukust natukene eeem.. vabam inimene. Põhimõtteliselt kujunes see siis välja selleks, et suutsin näidata oma kreisimat ja lapsikumat poolt + natukene väga palju lobisemist ja vot sulle nalja ÕNNESTUSKI.

Eks te osad juba mõistate, et täna räägin siis Laurast.

Olen seda kindlasti juba varemgi maininud, aga siiamaani ei jõua mulle kohale kuidas saavad kaks inimest niii sarnased olla. Sarnasuse all mõtlen siis absoluutselt ühiseid huve. Raamatud, filmid, mõtted, muusika, iroonia- kõik ühtib, pea 100%. Ja eraldi peab ära märkima eelistused meeste hulgas, sest see läheb juba käest ära kui me istume kinos ja ma ütlen ühe täiesti suvakalt kõrvalise näitleja kohta, et kuradi hot.. no ja Laura mul kõrval avastab, et ta mõtles just sama. Või kui oleme Soomes poodi minemas ja nagu hmm, kogemata vaatame korraga üle tee täpselt samasse kohta, kus seisab järjekordne hot kutt. Ma hästi natukene kardan selle asjaolu pärast, aga praegu pole veel hullu;D siiski, UTOOPIA!
Nii, filmid. ÕUDUKAD! Me mõlemad armastame vägagi palavalt õudukaid (muidugi Laura naudib oma külma närviga ja ei ehmata iial, aga mina üldjuhul karjun ja peidan ennast teki sisse). Vb tooks veel välja õudukate vaatamisest tuleneva ülemõtlemise pimedas (mis kahjuks minul on arenenud foobiaks). Järeldus, musu on tugevam!
Iroonia. Tõepoolest, üheskoos suudame ka kõige suurema meistriteose (LOTR) eeem.. kas just maha teha, aga leida asju mida pisikese iroonianoodiga kommenteerida. Meil vist natukene häbi ka.

Olgugi, et mõneti me oleme päris sarnased.. vaatan ma siiski talle alt üles. Jah ma räägin sinust! Kahtlemata tasub nüüd siinkohal ära mainida see fakt, et Laura on hirmuäratavalt tark. Ütleks isegi, et komplekse tekitavalt tark. Ning moment kus see tüdruk on omale midagi pähe võtnud, kui siht on silme ees.. no see pilk, järjekordselt hirmuäratav. Ütleme nii, et konkurendiks ma teda endale ei tahaks! (a)
Ahhaaa ja mis kõige veidram.. me olime mõlemad täpselt samal momendil Taskus kui üks onu teisel korrusel kõik täis oli veristanud.. aga otseloomulikult siis me veel ei teadnud üksteise olemasolust mitte kui midagi. Järjekordselt selline armas kokkusattumus.

Kokkuvõttes olen ma ikka kuradi õnnelik, et ma Soome otsustasin minna ja et mul õnnestus seal selle super-super-super mõnusa inimesega tuttavaks saada. Ning et ma ei andnud alla ja üritasin ta sellest tõsiduse-mullist kätte saada ja paremini tundma õppida. ÕÕÕH! Kuulake nüüd mind kõik, Laura on vastikult ilus inimene. Ja ma mõtlen ilus igas mõttes, ilusa iseloomuga ja ilusa näolapiga kaa muidugi jaa. Aga lihtsalt see, kuidas ta ainuüksi oma kirjadega suudab mind nii õndsalt naeratama panna ja tema empaatiavõime, kuidas ta mind ALATI mõistab ja lihtsalt paari sõnaga lohutab mu masendusest välja (tõepoolest ainuke inimene, kes mu viimase masendushooga seda suutis). Ning julgen vabalt öelda, et see inimene kes otsustab Lauraga suhtlemise lõpetada, või kohtleb teda nõmedalt on lihtsalt IDIOOT!

Ja muidugi tema übersuur armastus talve, rottide ja Soome vastu on kõige nunnnum asi üldse!

Mul jäi kindlasti midagi liigagi olulist mainimata, aga praegu peate sellega leppima.

Suuuur aitäääääh, et mul olemas oled!!! Vb tõesti kiindusin liiga kiiresti, aga I (L) U

(krõpa-krõpa, clone-baby, partee-e-e-e-ey, õhtusöögiks küpsised, "Põrsad tulge tagasi.. Lauraaaa!")