Ammu olen tahtnud teha postituse, mis heidaks pisut kriitilist valgust Eesti teenindavale sektorile. Hea küll, tegelikult ma nii nõmedaks päris ei lähe, siiski meie bussijuhte kiruks küll taga, aga ainult natukene.
Tavaliselt nagu ei viitsigi neile sellist tähelepanu pöörata, ammu on juba harjumuseks saanud neid lihtsalt ignoreerida, käega lüüa ja eeldada, et nii see peabki olema. Samas, olla kuu aega Eestist eemal, (siinkohal pean silmas Soomet) paneb paratamatult asju teises valguses nägema. Üle lombi on täiesti loogiline, et bussijuht näitab reisija vastu üles viisakust ja üpriski elementaarne on kohvriga reisijat abistada. Siin aga rakenda ise jõudu ja kui küllalt kiiresti ei tee, siis saad veel sõimata ka, rääkimata reisijaga suhtlemisest, mis on pea alati igasuguste viisakusreeglite vastane. Õudne! Absoluutselt alati on hirm enne bussisõitu, et mille pärast jälle kuskil peapesu saad.
Muidugi on ka erandeid, on ka VÄGA toredaid bussijuhte, kellest teisedki ametikaaslased eeskuju võiksid võtta. Aga noh, seda on muidugi liiga palju tahetud...