laupäev, 18. veebruar 2012

Igasugune tahtmine pingutada on nüüd täiesti kadunud! Mis pagana mõttes ei anta isegi võimalust...
Eelmine kord ei olnud mul midagi, kõik oli isegi arusaadav, aga seekord läheb asi väga haigeks ära.
Uskumatu, kui vihaseks see kõik mind praegu ajab, aga hetkel ei suuda ma sinna küll midagi parata! Võib-olla on asi selles, et nüüd jõudis kohale, et tegelikult puudub inimestel igasugune usk minusse. No ma tänan väga!
Põhimõtteliselt ma siis järeldan sellest seda, et see neli aastat tööd on olnud mõttetu, niikuinii ma kuhugi omadega ei kõlba.