Oohhohoooo! Ja esimesed nädalad selles suures ja hirmuavas Tartu Ülikoolis ongi seljatatud. Ja näet, ma olen veel elus!
Tegelikult ei ole see asi nii hull. Jeps, vihkasin, kui mulle öeldi, et muretsemiseks pole põhjust, sest kõik läheb H Ä S T I. Agaa vot sulle, kõik läkski hästi. =)
Et siis Haridusteadus (humanitaarained). Hmm. Pagana super on! Tõsiselt kohe! Kursus on meil suurepärane, inimesed on toredad ja mulle (vägagi) sobiva huumoriga. Tuutorid on ka asjalikud ja muhedad. ÕIS ei olegi enam üks kole koht, kus kõik on segamini ja üldse nii hirmus. Ühesõnaga, ma tunnen, et ma olen täiesti õiges kohas. Olgugi et ma tegelikult ei kujuta ette ka, kas ma üldse tahan õpetajaks saada...
Ja mainiks veel seda, et Tartu on mu positiivsusele hästi mõjunud. Mul on niii hea olla, inimesed on toredad ja ilusad ja head, õppejõud on nii meeldivad ja üldse on kõik nii kena! Ja armas! Oooooo, see fiiiling võiks püsima jäääda.
Päikest, mu lillekesed!