Happytime.

Olen olnud nüüd tsipake away. Aga lõpuks peab ju kõiges ikkagi selgusele jõudma.
Ma olen hetkel niiiiii kirjeldamatult õnnnelik. Kõik tundub kuidagi nii hea ja tore ja suurepärane.. ooeh. Nüüd üks midget ütleks nüüd kohe, et raudselt armunud, aga eih. Ei mitte midagi sellist, lihtsalt no mõelge, jõulud on tulemas, pere on koos, enesetunne on very good ja palju päris korralikke üritusi on kaa tulemas. Mmm, ma ei oska seda kõike kohe üldse kirjeldada.
Aa ja muidugi see kaa, et ma sain oma raaamatu kätte ("Koidukuma" ehk "Breaking Dawn")..jeii.
Ja olgugi, et ma olen sattunud imedemaale, kus on kohutavalt imelised inimesed.. kes lihtsalt ei suuda muud kui oma vigades teisi süüdistada ja siis veel need, kes täiega tõmblevad ning siis alahindavad mind( Kahju on sellistest inimestest!).. olen ma siiiski õnnelik. Mul oli küll nüüd vahepeal aeg kus ma mõtlesin tsipa liiga palju ja arvatavasti tegin sellega ühele inimesele natuke haiget, aga ma siiski arvan, et see oli vajalik. Ma lihtsalt enam ei põe nii palju ja see on vist hea.
Põõõhimõtteliselt ma tahtsin ainult öelda, et:

• Ei ma ei ole kuhugi kadunud.
• Ma ei oska enam üldse kirjutada, aga küll ma harjun.
• Õnn on kohutavalt vajalik ja suurepärane!
• Imedemaaa on koht, kus veidrikud on segamini nende "imeliste inimestega".
• Ei tohi üle mõelda! Ok no vahest natukene, kui väga vaja :D
• Ning inimesed palun, nautige elu ja hoidke üksteist.
• Carpe Diem.