Geidei special.

Uhti-uhti uhkesti.. lala.
Terääää minu nimi on Peedro! Ja need on minu sõbrad- Maie ja Valdur Vägi.
Tegelikult on nüüd see aeg, kus ma siiski pean midagi kiruma.. ma ei saa lihtsalt teisiti. Niisiis, inimeste passiivsus. Eriliselt nõme on hea tujuga kooli minna kui sa ei saa seda kellegagi jagada.. kui kõik (hää küll enamus siis) passivad mornide nägudega kuskil radikate juures ja siis kui sa üritad oma tuju natukenegi välja eladada, vahivad sind ikka nagu tulnukat. Ma ei teagi nüüd kas asi on minus või mõjub see lumi ja see nõmedus siis tõesti kõigile nii laastavalt.. okei ma olin ka oma selle masendusega liiga kaugele läinud, aga ma sain sellest vaheajaga üle.. nüüd on teie kord. Okei, okei ma tean, et need asjad ei käi päris nii, aga siiski tõsiselt nõme on.
Nõõmee on ka veel see, et inimesed nagu ei taha üldse lubada seda, et ma ka natuke häppi oleks, et pidevalt jälgitakse mu reaktsioone ja tahetakse mu feilimist. Aga õnneks olen ma oma vankumatu meelekindluse tagasi saanud, õnneks ma ei murdu enam pisiasjade peale ja õnneks olen ma oma selle nn mittemõtlemise tagasi saanud. Ma ei ole mingi eriti tugev inimene, aga ma siiski muutun üha tugevamaks, sest mida rohkem mu kullakesed mulle komplikatsioone valmistavad, seda hullemaks ma muutun. Ning olgugi et ma ei ole mingi leim idikas kes teiste inimeste õnnetustest ja jamadest salaja rõõmu tunneb, ärge siiski unustage, et ka mina jälgin teid. Heh, have a nice geidei!