Ja nüüd siis valikud. Nii ei tohi mulle teha, nii ei tohi minu nõrgale iseloomule teha.
Aga nohjah, eks ma vaatan ja juurdlen ja lõpuks otsustan mis minu jaoks parim on.
Ma alguses arvasin, et see aeg läheb mööda, ma lähen koju ja kõik on jälle normaalne. Aga ma kardan, et nii need asjad nüüd päris olema ei hakka. Mind ajab ikkagi marru kui enesekesksed suudavad inimesed olla, aga mis ma ikka sinna parata saan. Ainult teen mõned lihtsad valikud ja ei näe ma seda oma kullakallist Mustvee linna niipea korralikult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar