Mitte miski ei tule enam välja ja mitte kui midagi ei oska.
Ma ei kujuta ette kuidas ma peaks kõik välja kannatama, võimatu! Emotsioonid hakkavad juba üha kergemini ennast näitama ja no vajalikku tuge ka naljalt kuskilt ei saa. Muidugi olen ma ise süüdi, aga las ma siis vähemalt kurdan siia.
Ning tänane päev tõotab tulle järjekordne nightmare, eriti kui peab Haamri tunnis olema.
Õõõhh! Okei, võtaks nüüd kokku ennast.. ma saan hakkama ja bla-bla-bla.
Ja mis kõige hullem, enam ei tohi mitte kedagi teist süüdistada ka, nüüd on ainuke võimalus ennast veel rohkem süüdistada ja piitsutada ja varsti hakkan iseenast ka jälestama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar