Finland was great, but...

... I am now totally addicted to coffee! Ja seda asjaolu ei tee põrmugi paremaks fakt, et Helbe näitas, kuidas kohvi isegi veel maitsvamaks teha (kaneel + vanillisuhkur). Ning see on kergelt hirmutav, sest hommikul ärgates on esimene mõte mu peas "KOHV!". Saan siis oma aurava jumaliku joogikese kätte, olen sekundiks õnnelik and the madness starts all over again. Ma reaalselt mõtlen päevad läbi kohvist ainult. Loomulikult ma hoian ennast tagasi ja luban endale (nüüd) max kolm kruusi päevas, aga vahetult peale Soomet oli see arv seal kuskil kuue peal. Vähemalt ma olin nii tark, et tegin hästi lahja kohvi, et süda ikka oma koha peale jääks ja välja ei hüppaks.
Overall, ma süüdistan selles Soome kultuuri, sest neil on need saatanlikud kohvipausid kogu aeg. Mina kui hästi tubli tüdruk, teen põllul tööd, olen asjalik ja nii kui kell kukub saan ma mõelda ainult kohvist. Mõte isegi ei leia põhjust küündida nende pirukate või saiakeste või pitsa poole, mida ka kindlasti pausi ajal pakutakse, sest heeeeiii... kohvi antakse ju! Võeh, and quite frankly I hate myself because of it, sest lasen sellisel pisikesel närusel vedelikul oma elu kontrollida! *rüüpab lonksu saatanlikku joogikest*

For once in my life i felt good about myself... aaand it's gone!

Damn the irony in my life! Need kes mind tunnevad, teavad, et ma olen enda suhtes ikka päris kriitiline. Nüüd Soomest tulles avastasin rõõmuga, et juuksed on nii ilusasti pikaks kasvanud ja peale värvimist pidin lausa tunnistama, et täitsa ilus on noh. Käisin ja lehvisin oma kiharatega ringi, endal hea meel ja hing rahul. Kuid siis tuli juuksurisse minna, sest tukk ei olnud enam väga tukk. Seal aga sain teada, et mu nii-ii ilusad juuksed on tegelikult otstest väga nirud ja katkised ja mida kõike veel ning need tuleks about kümne sentimeetri ulatuses maha lõigata. Well fuck! No kuna mulle meeldivad terved ja üldsegi mitte nirud juuksed, siis lasin nad maha lõigata... süda jooksis verd küll, aga mis parata.
Now, I know what you're thinking. Need on ju ainult juuksed ja mul on neid ju niigi palju ja esimese maailma probleemid (Laura!), but it's much more than that. See on kogu see vaev, mis ma nende pikkade juustega näinud olen, see on üks neist vähestest asjadest, mis on mulle actually enda juures meeldinud, isegi nende kasvatamine ja see, millised nad talvel elektriga on - õ u d u k a s, aga see kõik on seda vaeva väärt olnud! Ja siis ainult tsõks-tsõks (sest minu peas teevad käärid sellist häält) ja veerand suurest vaevast on olnud täiesti mõttetu. Lovely, just lovely!