Unenäod on vahest julmad, kuid samas mõnusad! / DEATH

Teen silmad lahti, kõik on suht hägune. Ma ei erista absoluutselt mitte mingeid piirjooni, kõik on lihtsalt üks suur hägune, tuhmunud värvide keeris. See ei ole normaaalne! Pilgutan silmi, ikka sama lugu.. okei, nüüd hakkan juba kartma. Ma tunnen, et keegi raputab mind, karjub mulle midagi, see hääl on vägagi summutatud, ma ei erista isegi mis soost selle hääle omanik on. Üritan vastu karjuda, aga hääl on vist kurgus kinni, ma ei tea, ma ei kuule küll seda. Wtf, kõik on niii imelik.. kuid siiski jõuan otsusele, et ma näen kindlasti und ja panen silmad kinni ja küll ma varsti üles ärkan. Panen silmad kinni, too kes mind enne raputas, raputab mind nüüd veel kõvemini, mõtlen et ou jäta järgi, ma tahan juba ärgata. Ja ta oleks nagu kuulnud mu mõtteid, raputamine jääb aina nõrgemaks, nüüd ei kuule ma vabsee midagi enam, mõtlen et lahee..kohekohe ärkan üles. Ja nüüd ei tunne ma enam midagi, ei kuule kaa midagi, on ainult pimedus.. see rõhub mu kõrvadele, mul on nõme olla. Peas keerlevad igasugused mõtted, ja jään pidama mõtte juures, et ega ma ometi surnud ei ole.. selle peale hakkan mõttes naerma, sest see pole võimalik! Oeh, üritan siis silmi lahti teha, aga nad on nii rasked, okei..loobun sellest mõttest. Ikka ainult pimedus. Ja ohhoo, mis nüüd ..näen valgust, mõtlen, et raudselt olen ärkamas, ma isegi näen sealt valgusest kedagi, aga, aga mida asja.. onu Raido? Ma ei saa mitte midagi aru, ma panen tähele, et ma kõnnin valguse suunas, käed ette sirutatud, mõtlen, et kuna ma püsti tõusin. Ma jõuan oma onu juurde, kallistan teda, ta naeratab.. meil mõlemal pisarad voolavad. Ja siis hakkab ta rääkima, ma pole ta häält nii ammu kuulnud, see lausa paitab mu kõrvu, hakkan hullemini nutma.. aga ta rahustab mind, pühin pisarad ja kuulan teda. Ta seletab mulle midagi, et ma pean tagasi minema ja et pole veel minu aeg ja et ma mõtleks teiste peale ka. Ma ei saa mitte midagi aru, hakkan naerma. Ta jääb täiesti tõsiseks ja seletab mulle uuesti, et ma pean tagasi minema, et ma olen surnud, aga ma saan veel tagasi minna. Ja siis oleks keegi nagu mind peaga vastu seina löönud, mulle jõuab kohale see õudne tõsiasi, et ma olengi surnud.. aga, aga see ei saa ju võimalik olla, millal ma surin, miks ma mitte kui midagi ei mäleta.. ja hakkan uuesti nutma.Ta rahustab mind, ta oskab alati nii hästi rahustada. Ta seletab mulle ära, et mis ma pean tegema.. et ma pean tagasi pimedusse minema ja uuesti magama jääma.. see tundub jällegi nii absurdne, aga ma noogutan. Kallistan teda kõvasti ja hakkan pimeduse poole kõndima, kuid jään seisma, pööran ennast ümber.. tahan talt küsida, et kas ta on mind alati valvanud ja jälginud.. kuid ma ei pea seda tegema.. ta noogutab naeratades ja ütleb : "Alati!". Naeratan siis minagi ja kaon pimedusse, viskan suvalisse kohta pikali ja jäängi magama.. mõtlen, et see kõik tundub kuidagi nii kerge. Ja järgmine hetk olen oma toas voodis, täiesti päriselt ärkvel.. ja midagi nagu polekski olnud. Naeratan selle kõige peale ja vajun uuesti sügavasse unne.

Sellest blogist ei leia te mitte midagi HEAD!

Pm nõrganärvilistele ei soovita!

Nonii, nonii. Asjad lähevad ka aina hullemaks. Täna hommikul ärkasin suure kurguvalu peale. Päris mõnus! Tuigerdasin siis kööki ja oi, te oleksite tahtnud kõigi kolme nägusid näha (emme, issi ja Olesja). Nad olid nagu tõsiselt imestunud, emme käskis mul kohe istuda, valas mulle kuuma kohvi ja käskis juua. Okei, jõin siis oma kohvi, kõik kolm olid vait ja ainult vahtisid. No olgu, harjusid siis minuga ära ja rääkisid oma jutte edasi. Ma tundsin ennast tõsiselt sitasti ja siis hakkasin köhima, köhisin ja köhisin, mingi 2 minutit ma ainult köhisin. Emme sai vihaseks ja kupatas mu voodisse tagasi, no fine..olin siis nõus, niikuinii jõudu ei olnud ju. Tuppa minnes põikasin korra peegli ette. OI, ma soooovin, et ma ei oleks seda teinud, vaatepilt oli KOHUTAV. Nägu oli lubivalge, silmade ümber tumedad ringid, nina alt oli punane ja natuke katki, juuksed meeletult sassis, rätt kaela ümberoli kaa vildakas. Ahjaa, silmad olid nagu hiinlasel ka. Pm juba lausa pisar tuli silma. Kobisin siis ära voodisse, emme tuli minuga arutama seda kooli mineku ja võistluse värki. Jõudsime otsusele, et esmaspäeval jäävad mul mõlemad ära, lähen hoopis arstile. Ohjah! Pea hakkas selle kõige peale valutama, üldiselt tunnen, et nüüd on jõud otsas. Kas see trükkimine oli ikka hea mõte? No kurat küll.. peavalust silmad vajuvad kaa kinni, kõik, nüüd lähen ära voodisse ja ei tõuse sealt niipea. Põskkoopapõletik on minust võitu saanud.

Andke andeks, et ma kõiki alt vean!

Must neljapäev!

You make me sick!
Iiieps, just see ongi see lause mida ma iga päev endale peegli ees korrutan.. waait.. natuke valesti sai.. korrutan seda endale siis kui ma peeglisse parajasti vaatan:D ehk siis, nädalavahetustel kohe kindlasti ma sellega oma pead ei vaeva:D
Vaat, vahest on nii, et on selline päev..kus kõik läheb suht nihu.. siis vot just täna ongi mul selline päev.
Ärkasin hommikul pool7.. teadmisega, et ma pean kell 8 laulmas olema.. ja minu üllatuseks ohhoo.. mul oli kurk NIII valus ja häält kohe ÜLDSE ei olnud.. mõnuš.. enivei..mõtlesin siis, et ei lähegi laulma ja magan veel natu.. siis helistas Kristina jnejne.. enivei.. koolis jaajaa.. saime füüsika 2 tööd kätte.. ommg.. me tegime need mingi kuu aega tagasi v:S .. ja üldiselt olid need mul 4 ja 3.. kuuigi ma arvasin et 2 ja 3:D Normalna;S
Siis oli üle PIKAPIKA aja selline tore asi nagu kaalumine ja mõõtmine jnejne.. nagu näha ma olen 2senti juurde ka saanud;S
Siis sõi kohviautomaat mu mündid ära.. ja ma ei saanud sealt midagi..puht suurest vihast ei läinud ma raha kaa tagasi nõudma. Ja siis pidin veel natuke järvel külmetama.. ja siis kultras KÜLMETAMA..ja siis kunstikoolis piinlema.. ja siis veel koduteel KÜLMETAMAAA. Ja üldiselt nüüd ma joon paljuuu teed.. aa Katriniga vaatasime Videvikku.. ja nüüd lähen Sõlmuste isandat vaatama:D (btw, Aitäh Tõnis, ma nüüd jälle punastan).
Ühesõnaga .. olen nüüd haige..ja kui ma ei eksi siis põskkoopapõletik varsti rabab mu jalust.. niiet edu mulle.. ja olge teie jumala eest terved! :D

Supermassive black hole

Pm tahtsin seda öelda, et ma vihkan pühapäevi! Kuna need on nagu sellised tõsiselt haiged molutamise päevad.. võinoh..ma ei oska seletada, aga ma tõsiselt vihkan ikkagi;D

A seda et kas keegi tahab minu asemel keemiat ja ajalugu õppida?:P

Ja muidugi seda kaa, et eilne sõbrapääeeva disko oli suht normull(Y).. kui noh mõned pisisasjad välja arvata.. mis ei puudutagi nagu otseselt mind..aga nohjah.

Aa kurat..ja seda tahtsin kaa öelda, et ma vihkan kui inimesed arvavad, et nad tunnevad mind mingi suht hästi võinii.. sest see pole loogilineee.. isegi mina ei tea ennast korralikult!

Eclipse on nüüd juba eilsest loetud! Siiitttakaaaannnti heaaa (Y) ..Kõige parem(Y) .. But I hate Jacob Black!

Nüüd ja paidu sauna ja siis hakkan õppima, nagu korralikud lapsed ikka teevad noo;D

Tänan tähelepanu eest !

Kaif

Ülim pilt, meenutab mulle tohutult midagi!;)

Hõuli crääääp!

A mul on tiäna hia tuju!:D

Eile oli kaa.. ja üleeileee.. eks? jah?.. oli küll;D

Põhjuseid ei olegi nii palju.. aga igatahes praeguse tuju põhjuseks on see, et Sigrit sai viimaks Eclipse'i kättee:P Jeejee:D

Ja ma sitt arvasin, et ma ei saa sellest aru, mõned sõnad on küll nagu tšivoo.. aga muidu on tibenstobens (raamat on ikkagi ju inglise keeles).

Niinii.. koolis oli täna suht igaff.. ainuke pleiss kus tõsiselt naerda saab on söökla (üllatusüllatus eks). Tegelt kaa noo, hea seltskond on ju koos! Eks? Muidugi noo!

Siiis eeeee, fakkfakk.. hambaarstil käisin.. võõeh.. ma pidin tegelt kaa nutma hakkama, kuna tädike puuris mulle närvi ju, mõõnusalt valus oli, aga kannatasin selle raisa välja ka! Nüüd joon siin piparmündi teed et seda valu natukenegi leevendada (valu on selle metallvõru pärast mis ta mulle hamba ümber pani.. surus selle terava mõnusalt igemesse.. mm nämm!).

Siis mis veel, nüüd hakkan seda toredat ajalugu õppima, siis loeks raamatut veel natu ja siis kobiks tudile..

Must have stabbed him fifty fucking times

I can't believe it

Ripped his heart out right before his eyes

Eyes over easy,

eat it, eat it, eat it

(avenged sevenfold-a little piece of heaven)

Minu suurepärane iseloomustus!

Nii, minu kunstikooli õps on mind iseloomustanud minu vanaemale umbes nii:
"Sigrit on väga tagasihoidlik ja vaikne tüdruk. Hästi armas ja hea käega, kuigi poolvarjud on need mis vajavad harjutamist. Üldse on ta nii õrnake, et ma olen teistele vene tüdrukutele rääkinud, et nad teda ei kiusaks. Tal tuleb lihtsalt lasta olla ja lasta tal teha asju mida ta tahab teha. Kui tal mingi idee tuleb, siis ei ole teda nii kerge selles osas ümber veenda."

Kui ma vanaemalt seda juttu kuulsin, siis ma hakkasin mõnusalt naerma.
Eks igaüks mõtleb ise kui palju seal tõtt on;D hõkhõmm.