Kas oled kunagi mõelnud nii, et sa oleksid üli õnnelik kui sul oleks selline sõber, kellele sa tõesti võid kõike rääkida ja kellele võib alati toetuda, kes aitab alati, kes on sinu poolt (kuid samas muidugi ütleb oma arvamuse), kelle kätesse sa võiksid usaldada oma elu, kes teeb su elu lihtsamaks, mitte raskemaks, kes arvestab sinu tujudega ja kes on alati olemas?
Kas selline siis peabki olema ideaalne sõber?
Elu oleks ju nii täitsa ilus.
Kuid samas, oled sa kunagi ka mõelnud selle peale, et tegelikult on väga raske sõprust kogu aeg sellisena hoida? Oled kunagi mõelnud, et kui kerge on tegelikult parima sõbraga tülli minna? Mõtle natuke selle üle.
Tegelikult on ALATI asju, mis natukene häirivad või millest saadakse valesti aru. Ma ütleks pigem, et sõprus on kergem pisikeste tülidega, sest kui sa oled ühe inimesega kaua sõprust hoidnud tülideta, siis kogunevad need häirivad asjad ja muutuvad üheks suureks tiksuvaks pommiks. Ning kui see pomm plahvatab, siis võib see tegelikult sõprusele väga kergesti punkti panna.
Kuid alati ei pea nii minema. Muidugi on ka need "asja arutamise" võimalused, muidugi, miks mitte, aga kui mõlemad inimesed on väga jäärapäised ja jäävad oma versiooni juurde, no ütleme ausalt, siis teevad väikesed tülid ainult head.
4 kommentaari:
ma saan suurepäraselt aru! :)
Musuu, sa saad alati kõigest aru ! ;*
Jaa, endalegi üllatuseks, tunnen ja mõtlen samamoodi, just nende inimestega, keda vbla poles arvanudki ;*
Mnjaaa, eks üllatused käivadki asja juurde ;*
Postita kommentaar