Vb nii pidigi minema.

Eile oli selline korralikult segane päev.

Käisin Tartus. Alguses pidin sinna ööseks jääma, sest me pidime "tädiga kinno minema". Nüüd te mõtlete et mis värk nende jutukatega on jah? Nimelt, ei olnud plaanis kinno minna vaid oli plaanis tätokat tegema minna. Jah, lugesite õigesti! Plaan oli siis selline, et kobin bussiga Tartusse ja siis tädiga lähme kella 19.00 aeg salongi, ma valin välja mis ma tahan jnejne. Tädi juba oli ammu välja valinud. Pm tätokat tahtsin kaela peale, eii mitte kukla alla vms, kõrva juurde vasakule poole hoopis. Hästi tillukest tahtsin. Olin emmet juba 2 aastat pinninud ja nüüd ta viimaks oli nõus. Aga niinii, siis kui tädi salongi läks, aega kinni panema ja siis ta rääkis, et kui vana ma olen ja mida ma tahan jnejne..ja siis see onu ütles, et ta eriti ei tahaks nii noorele kaela peale teha, et ma jõuan veel mitu-mitu aastat mõelda. Ja siis hakkasid vanaema ja issi ja Helle ka ajama, et okei, ära tee siis praegu.. ja no ega ma sitt jäin nõusse ka:D Korvata võisin selle kõik ühe ilusa poodlemisega.

Enivei, mu tädi tegi selle värgi ära, jala peale. Ütles, et ei olnud hullult valus. Aga ega ma seda valu ei kartnudki, see oli nii imelik, ma ei kartnud üldse midagi.. kui tädi ütles mulle kolmapäeval, et reedeks on aeg kinni, siis ma ka ei tundnud midagi.. no mitte midagi.

Enivei, eks ma mingi paari aasta pärast teen selle ikka ära ja niikuinii kaela peale, ma lihtsalt ei taha kuhugi mujale;)