Mida mina teen ilma muusikata? Te ei arva elus ära, ma hakkan mõtlema. Natuke naljakas, aga nii on. Näiteks täna kunstikoolis, unustasin oma emmpeekolme koju ja pidin kuulama kuidas ühed väikesed õed pläkutavad üksteisega. Alguses häirisid nad mind väga, aga siis ma hakkasin neid kuulama ja nende käitumist tähele panema.. ma ei oskagi seletada, ma nagu ei vaadanud neid, aga ma teadsin täpselt mida ja kuidas nad teevad.. näoilmeid ja kõike. Ning siis hakkasingi mõtlema, et õed jaa, aga niiii erinevad.. nagu täiesti. Vanem õde näiteks respekteerib endast vanemaid palju rohkem kui noorem õde. Noorem on suht ärahellitatud, vanem aga tahab ise saavutada ja areneda jne. Üpris huvitav on selliseid asju jälgida. Aga samas ma sain oma töö ilusti ära lõpetada ja mingeid probleeme ei tekkinud.
Samas muusikast veel niipalju, et üleeile tahtsin jälle kurja muusikat kuulata, siis pakkus ainult see pinget.
Ja seda kaa veel, et peaks osade sõprade käest vabandust paluma, sest olen nad unarusse jätnud. Ei olegi enam see, et jätan ennast unarusse, nüüd jätan nii ennast kui teisi. Kool võtab kogu energia ja seda tagasi saada on suht raske, aga kohekohe tuleb õnneks nv ja siis saaab MAGADAAAAA. Niiet sorry kullakesed, I'll soon catch up.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar