Ma näen enda ümber (basically) ainult masenduses, kergelt
kibestunud, lost & segaduses või lausa identiteedikriisis inimesi. And I
feel worried! No loomulikult ei oska ma kuidagi aidata ja nende olukorda
leevendada, sest ma tõepoolest ei ole ju psühholoog ja omaenese tarkusest ei
hakka ma ka midagi kokku genereerima (üldjuhul), sest gods know how differently
my mind works. Ja see kõik ajab mind nii närvi!
Now don’t get me wrong. Mind ei aja mitte see närvi, et inimestel on mured ja et nad neid minuga usaldusest jagavad, vaid just see, et ma ei saa mitte midagi teha... ma ei oska mitte midagi teha! Ainuke asi, mis ma oskan ja saan soovitada on see, et ärge mõelge üle, inimesed! Ma saan aru, et me kõik oleme keerulised indiviidid, kes võib-olla ei oskagi enam asju kõige lihtsamas ja tavalisemas valguses näha, aga ehk peaks seda tõepoolest muutma. Mäletate veel, kui hea oli laps olla? Kui lihtsa mõttetöö kaudu suutsime lahendusteni jõuda? Ehk level-up polegi alati kõige parem variant...
Now don’t get me wrong. Mind ei aja mitte see närvi, et inimestel on mured ja et nad neid minuga usaldusest jagavad, vaid just see, et ma ei saa mitte midagi teha... ma ei oska mitte midagi teha! Ainuke asi, mis ma oskan ja saan soovitada on see, et ärge mõelge üle, inimesed! Ma saan aru, et me kõik oleme keerulised indiviidid, kes võib-olla ei oskagi enam asju kõige lihtsamas ja tavalisemas valguses näha, aga ehk peaks seda tõepoolest muutma. Mäletate veel, kui hea oli laps olla? Kui lihtsa mõttetöö kaudu suutsime lahendusteni jõuda? Ehk level-up polegi alati kõige parem variant...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar