Põdral maja metsa sees

Täna laulsin ajaloo tunnis "Põdral maja metsa sees".. tegin katust kaa;D
Enough with the jokes.

Üle piika aja olin täna vihane ja sitas tujus..see kestis täpselt 75 min.
Ja vihane olin kaa rohkem enda peale, sest ma olen nii kuradi loll, et lausa süda läheb pahaks!
Nüüd on kõik juba tibens-tobens.
Tuju sain tagasi tänu oma suurepärasele vanaemale ;*
Ohjah, ma arvasin, et ma olen õppinud ennast kontrollima, aga tuleb välja, et see vajab veel harjutamist. Kuigi peab tõdema, et mul tuleb see juba päris hästi välja. Siiski oleks väga tore kui ma ei teeks endale pidevalt neid "üllatusi". See on niii haige, et ma vahest ei suuda otsustada mis tujus ma olen ja sellepärast võibki juhtuda, et tundub nagu ma oleks suht heas tujus ja happyhapppy ja et mulle võib kõike öelda ja et ma võtan seda naljaga, aga siis jällegi üks vale liigutus, üks vale sõna..ja on juhtunud, et ma ei vastuta oma tegude ja sõnade eest.. ja ma isegi ei näe neid tulemas. See on kõige haigem.
Muidugi ei ole see asi mingi nii hull, et ma teeks nagu kellelegi väga haiget vms.. nt mu tädi ütles ühe dauni asja mulle.. ja ma nagu automaatselt näpistasin teda..no mitte midagi hullu, aga ebameeldiv ikkagi.
Aaaah, ma kõlan nagu mingi mutant või tulnukas.. või friik.. Aga mind ajab närvi, et ma ei suuda end VAHEST kontrollida.
Kuid siiski, minu tuju suudab kiiresti ja valutult paremaks teha muusika.. nt kõndisin koolist koju.. ise mingi hullult vihane.. kuid tänu muusikale..well.. olin koju jõudes sellest juba pm üle saanud.