reede, 7. jaanuar 2011

as your nightmare comes to life...

Kuid põhimõtteliselt ma ju teadsin, et nii ta läheb... ma kindlasti teadsin. Ning ma usun, et ma olin selle mõttega nii harjunud, et nüüd see ei teegi enam midagi. Mitte kui midagi!
Jea kui te teaksite millest jutt käib, siis te arvaksite, et ma olen kohutav inimene ja peaksin äkki veel ja veel ja veel pingutama. Ning kindlasti teil oleks õigus... ma olengi kohutav. Kuid pingutama ma enam ei hakka, nüüd olen sinna punkti jõudnud, kus lasen asjadel lihtsalt omasoodu minna ja ei mõtle enam kuidas ma peaks käituma, et see kedagi ei ärritaks.
Ma ei tea, ma ei oska seda teemat enam kommenteerida, sest ma kardan, et see võib haiget tegema hakata ja seda jama pole mul praegu küll vaja!

Kommentaare ei ole: