Ma ikka pidevalt mõtlen, et ma ei ole küllalt tänulik või ei oska oma tänutunnet välja näidata. Või kui üritan näidata, siis isegi see on puudulik. Ning sellest tingitult tulevad korralikud süümepiinad.
Aga kui nüüd korralikult mõtlema hakata, siis mind ümbritsevad isekad ning tänamatud inimesed, kellel ei tule isegi mõttesse, et võiks heateo eest tänusõnu lausuda. Tihtipeale isegi ei teavitata seda heategu, nad peavad seda igati loomulikuks ning tihtipeale usuvad, et hoopis neile peaks keegi peale maksma.
Tõepoolest kurb on tõdeda, et mu oma suguvõsas on elavaid näited rohkem kui küll. Ja ma ei ole selle üle uhke! Aga samas ma ei oska ka midagi ette võtta. Tõepoolest, kuidas sa teed inimesele selgeks, et tema käitumine on lihtsalt inetu? Ja just endast vanemale inimesele, kes on totaalselt veendunud, et tema oskab ideaalselt elada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar